Pruulimise efektiivsus

Foorumis on korduvalt teemaks tulnud meskimisefektiivsuse tõstmine. Kui su efektiivsus on heledate õlledega juba 75%, siis ole mureta. Sa oled sama efektiivne, kui kogenud pruulijad. Aga kui su efektiivsus on madalam kui 65%, siis peaksid sa oma töövõtteid muutma.

Esimene asi on kontrollida ära termomeeter. Kas sinu meskimistemperatuur on ikka õige? Kõige rohkem kasutatakse nivooga termomeetreid. Digitaalne termomeeter on kiire ja mugav, kuid ka kallim. Patareide tühjenemisel võib ta hakata ka valesti näitama. Selleks, et teada, kas termomeeter näitab õigesti, on olemas väga lihtne kontrollimismeetod. Selleks on vaja korralikult keevat vett. Keevavee temperatuur on normaalrõhul 100 C. Kui teie termomeeter näitab keevas vees 100 C, siis on termomeeter täpne. Kui ta näitab rohkem või vähem, siis edaspidi meskimisel tuleb seda kõrvalekallet arvestada.

Teiseks kontrollida ära meskimise pH. See peaks jääma 5,2-5,6 vahemikku. 5,2 on parim ja efektiivseim pH ensüümidele, mis töötavad meskimisel. Odavaim ja lihtsaim viis on kasutada lakmuspaberit või pH testribasid. Kallim viis on muretseda endale pH-mõõtja. Juhul, kui sul on kõrgem pH, on lihtne võimalus kasutada hapestatud linnaseid. 1% hapestatud linnaseid alandab meski pH-d 0,1 võrra. Veel on võimalik kasutada lisandeid nagu väävelhape, fosforhape, piimhape, CaSO4 ja MgSO4 või CaCl. Kõik need alandavad meski pH’d. Lisada tuleks väikestes kogustes ja peale igat lisamist uuesti mõõta. Mõõtmiseks tuleb proov jahutada toatemperatuurile (25 C). Meskimistemperatuuril mõõdetud pH on madalam.

Sama tähtis, kui on õige temperatuur ja pH meskimisel, on ka aeg, kaua mingil temperatuuril hoitakse. Temperatuuri mõõduka kiirusega tõstmine on samuti tähtis, et ei tekiks ensüümidel temperatuurišokki. Parim kiirus on 1 kraad 1 minutiga.

Jälgida tuleb ka jahvatuse peensusatet. Liiga peen jahvatuse teeb õllele kootud maitse (eraldub palju tanniine) ning seda peetakse tavaliselt kõrvalekaldeks. Liiga jäme jahvatus, aga ei lase ensüümidel tärkliseahelatele ligi pääseda. Õige jahvatus peaks olema tera kolmeks. Tähtis, et kõigil linnastel kest lahti oleks. Tööstuses kasutatakse ka märgjahvatust, millega on kesta eemaldamine efektiivsem, kuna kest muutab veega elastsemaks ja siis on kesta kergem eemaldada. Linnaseveski ja mittelinnastatud tooraine (nt. oder, mais, riis) veski valtside rihveldused on samuti erinevad.

Tähelepanu tuleb pöörata, ka nõrutamisele. Nõrutamine ei tohiks olla liiga kiire. Kiire nõrutamine on liiter minutis. Kiirust soovitan kontrollida pooleliitrise õllekannuga. Mitu sekundit võtab aega selle täitumine. Kui sa oled oma meskimisprotsessiga juba efektiivne, siis teades optimaalset nõrutamiskiirust, saate alati seda kontrollida. Aitab ka nõrutamise alguses tsirkuleerimine, lastes esimese virde meskimis/nõrutamisnõusse tagasi. On kindlaks tehtud, et kõige paremini sobib suhkrute välja loputamiseks 78 C vesi. Kõrgem temperatuur nõrutamisel muudab virde vähem visskoosemaks, selleks tõstetakse meskimise lõpus meski temperatuur 78 kraadini või siis selle lähedale.

Viimaseks tuleks pöörata tähelepanu, kas arvutustes kasutatakse õigeid numbreid? Kas linnaste kogus on õige, kas hüdromeetrinäit on õigesti loetud ja temperatuurikoefitsent lisatud (eksimine siin 0,1 ühikuga tähendab efektiivsuses 1 % mööda panekut). Kas on arvutustes kasutatud õiget HWE (hot water extract). Kas välja tulnud õllekogus on õigesti hinnatud.

Neid asju jälgides ja kasutades, suudad ka sina olla efektiivne pruulimises. Tagasisideks kirjutage foorumisse.

Head pruulimist!